Kopsuvähk on meestel vähktõbedest suurim surmapõhjustaja ja naistel teine suurim surmapõhjustaja maailmas. Kuigi kopsuvähi seostatakse sageli suitsetamisega, ei ole see ainus riskitegur. Artiklis uurime, millised on kopsuvähi erinevad riskitegurid ja kas need võivad mõjutada ka inimesi, kes pole kunagi suitsetanud.
Kopsuvähi olemus
Kopsuvähk on üks levinumaid ja tõsisemaid vähivorme maailmas. 2022. aastal oli kopsuvähk kõige levinum vähivorm maailmas, kus diagnoositi 2,5 miljonit uut juhtumit, moodustades 12,4% kõigist uutest juhtumitest (WHO, 2022). Kopsuvähk tekib, kui kopsurakkudes hakkavad arenema kontrollimatult kasvavad ja muteerunud rakud. Need rakud võivad omakorda moodustada kasvajaid, mis häirivad kopsude normaalset funktsioneerimist. Kopsuvähi puhul on oluline mõista, et see ei ole ühtne haigus, vaid jaguneb mitmeks erinevaks tüübiks.
Peamised kopsuvähi tüübid on mitteväikerakuline ja väikerakuline kopsuvähk. Mitteväikerakuline kopsuvähk on kõige levinum ja moodustab umbes 85% juhtudest. See jaguneb omakorda alamtüüpideks, nagu adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom ja suurerakk-kartsinoom. Väikerakuline kopsuvähk on haruldasem, kuid agressiivsem, levides kiiresti teistesse kehaosadesse.
Kopsuvähi sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt haiguse staadiumist. Varases staadiumis ei pruugi sümptomid olla märgatavad, kuid haiguse progresseerudes võivad ilmneda köha, hingamisraskused, valu rinnus ja kaalulangus. Need sümptomid võivad sageli kattuda teiste hingamisteede haigustega, mistõttu jääb kopsuvähk tihti hilises staadiumis avastamata.
Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes
Suitsetamine on kopsuvähi peamine riskitegur. Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest paljud on kantserogeensed. Need ained kahjustavad kopsurakke, põhjustades DNA mutatsioone, mis võivad viia vähirakkude tekkeni. Suitsetamise mõju on kumulatiivne – mida kauem inimene suitsetab, seda suurem on risk haigestuda.
Statistika näitab, et umbes 80-90% kopsuvähi juhtudest on seotud suitsetamisega (Warren & Cummings, 2024). Suitsetajad puutuvad pidevalt kokku kantserogeenidega, mis kahjustavad kopsukudet ja vähendavad organismi võimet end parandada. Lisaks suurendab suitsetamine põletikulisi protsesse, mis loovad soodsa keskkonna vähirakkude kasvuks.
Suitsetamine põhjustab pikaajalisi muutusi kopsudes, mille tagajärjel suureneb vähiriski kergesti. Lisaks kantserogeenidele sisaldab tubakasuits ka aineid, mis kahjustavad kopsude kaitsesüsteemi ja nõrgendavad keha võimet võidelda infektsioonide ja põletikega. Aja jooksul võib see kõik soodustada vähi tekkimist, isegi kui inimene ei suitseta enam.
Mittesuitsetajate riskifaktorid
Passiivne suitsetamine
Passiivne suitsetamine kujutab endast tõsist terviseriski mittesuitsetajatele. Kui inimene viibib suitsetajate läheduses, hingab ta sisse seda sama tubakasuitsu, mida ka suitsetaja ise. Passiivne suitsetamine on eriti ohtlik lastele, kelle kopsud alles arenevad, ja rasedatele naistele, kuna see võib mõjutada ka loote tervist.
Passiivse suitsetamise mõju võib avalduda aastate jooksul, põhjustades kroonilisi hingamisteede ärritusi ja kopsukoe kahjustusi. Eriti ohtlik on see halvasti ventileeritud ruumides, kus tubakasuits jääb õhku püsima ja mittesuitsetajad hingavad seda pidevalt sisse. Seetõttu on oluline vältida suitsetajatega samas ruumis viibimist, eriti siseruumides, kus ventilatsioon on piiratud.
Radoon kodudes
Radoon, kuigi looduses tavaliselt madala kontsentratsiooniga, võib teatud piirkondades koguneda hoonetes, eriti neis, kus maa-alune kiirgusallikas on tugevam. Kui hoonesse pääseb suur hulk radooni, võib see aja jooksul suurendada kopsuvähi riski, kuna gaasi laguproduktid, nagu alfaosakesed, kahjustavad kopsude epiteeli. Erilised ohud on seotud madala ventilatsiooniga ruumidega, kus radoon võib püsida suurel kontsentratsioonil, eriti keldrites ja madalamates korrustes.
Mitmed teadusuuringud on näidanud, et radooni kõrge taseme puhul kodudes võib olla seos kopsuvähi tekkega, isegi mittesuitsetajatel. Üks uuring, kus analüüsiti 13 teadusartiklit, leidis otsese seose radooni taseme ja kopsuvähi riski vahel kodudes. Selle põhjal hinnati, et radooni kokkupuude võiks olla vastutav kuni 2% kopsuvähi surmadest Euroopas (Dubin & Griffin, 2020).

Allikas: Horisont / MTÜ Loodusajakiri
Töökeskkond
Töökeskkond võib mängida olulist rolli kopsuvähi riskitegurina. Teatud ametid, kus töötajad puutuvad kokku kantserogeensete ainetega, nagu asbest, diislikütuse heitgaasid või tööstuslikud kemikaalid, suurendavad haigestumise tõenäosust. Näiteks puudutab see ehitustööliseid, kaevureid ja keemiatööstuse töötajaid.
Õhusaaste mõju
Õhusaaste on oluline tegur, mis mõjutab kopsude tervist ja suurendab kopsuvähi riski. Linnapiirkondades, kus õhusaaste tase on kõrge, puutuvad inimesed kokku kahjulike osakestega, nagu peened tahked osakesed (PM2.5) ja lämmastikdioksiid. Need ained satuvad hingamisteedesse ja kahjustavad kopsukudet, põhjustades põletikku ja rakkude kahjustusi.
Pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib suurendada kopsuvähi esinemissagedust ka mittesuitsetajate seas. Peened osakesed tungivad sügavale kopsudesse ja võivad põhjustada DNA mutatsioone, mis soodustavad vähirakkude teket. Lisaks on õhusaaste seotud krooniliste hingamisteede haigustega, mis võivad suurendada kopsuvähi riski.
Geneetilised riskid
Geneetilised tegurid mängivad olulist rolli kopsuvähi tekkes mittesuitsetajatel. Uuringud on näidanud, et neil, kelle perekonnas on esinenud kopsuvähki, on suurem risk haigestuda. Näiteks ühes uuringus leiti, et esimese astme sugulastel oli 25% suurem risk mistahes vähi tekkeks (Dubin & Griffin, 2020).
Lisaks on tuvastatud spetsiifilisi pärilikke mutatsioone, mis on seotud kopsuvähi esinemisega mittesuitsetajate peredes. Neist kõige olulisem on epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) mutatsioon, mis on sagedamini esinev mittesuitsetajate seas. Selle mutatsiooni avastamine on viinud täppisravimeetodite arenguni, võimaldades paremini sihtida ja ravida kopsuvähki just nende patsientide puhul, kellel see mutatsioon esineb.
Samuti on leitud, et geneetiliselt tundlikud inimesed, kes suitsetavad, haigestuvad suurema tõenäosusega kopsuvähki juba enne 50. eluaastat. See viitab sellele, et geneetiline eelsoodumus võib muuta suitsetamise mõju veelgi kahjulikumaks.
Kuidas ennetada ka mittesuitsetajana?
Radoonitaseme kontroll
Kodude radoonitaseme mõõtmine on oluline samm ennetamiseks. Eestis on saadaval spetsiaalsed radoonidetektorid, mida saab kasutada kodustes tingimustes. Kui mõõtmised näitavad kõrgeid tasemeid, tuleks rakendada meetmeid, nagu ventilatsioonisüsteemide paigaldamine või pragude tihendamine hoone vundamendis.
Teatud piirkondades, kus maapinnas leidub rohkem uraani, on radooniprobleem tõsisem. Kohalikud omavalitsused ja terviseametid pakuvad sageli juhiseid ja ressursse, kuidas radoonitaset vähendada.
Passiivse suitsetamise vältimine
Parim viis passiivse suitsetamise vältimiseks on minimeerida kokkupuudet suitsetamisega. Kui võimalik, tuleks vältida kohtade külastamist, kus suitsetamine on lubatud, ning anda oma pereliikmetele ja kolleegidele selge sõnum, et passiivne suitsetamine on tervisele kahjulik.
Tähtis on ka kodu ja töökohtade korraldamine nii, et suitsu sissehingamine oleks välditud. Kui eluruumides on suitsetamine, tuleb tagada korralik ventilatsioon ja suitsuvabad piirkonnad. Lisaks peaksid lapsevanemad ja hooldajad tagama, et lapsed ei puutuks kokku tubakasuitsuga, kuna nende arenevad kopsud on eriti haavatavad.
Tervislik eluviis
Tervislik eluviis mängib olulist rolli kopsuvähi ennetamisel. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, aitab tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikulisi protsesse organismis. Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab kopsude tervist ja üldist heaolu.
Tervislik eluviis hõlmab ka stressi vähendamist ja piisavat uneaega, mis toetavad keha loomulikku taastumisvõimet. Regulaarne tervisekontroll võimaldab varakult avastada võimalikke terviseprobleeme ja võtta tarvitusele ennetusmeetmed.
Regulaarne tervisekontroll
Regulaarne tervisekontroll mängib olulist rolli kopsuvähi varajases avastamises. Paljudel juhtudel ei ilmne haiguse varases staadiumis selgeid sümptomeid. Seetõttu aitab tervisekontroll tuvastada võimalikke muutusi kopsudes enne, kui need muutuvad tõsisemaks. Varajane diagnoosimine parandab ravivõimalusi ja suurendab ellujäämise tõenäosust.
Arstid soovitavad riskirühma kuuluvatel inimestel, näiteks suitsetajatel või neil, kellel on perekondlik eelsoodumus, regulaarselt läbida kopsude uuringud. Üks levinumaid meetodeid on madala doosiga kompuutertomograafia (LDCT). See meetod võimaldab tuvastada väikseid kasvajaid, mis võivad muidu jääda märkamatuks. Lisaks võivad arstid kasutada röntgenülesvõtteid ja vereanalüüse, et hinnata patsiendi üldist tervislikku seisundit.
Lisaks traditsioonilistele uuringumeetoditele, nagu kompuutertomograafia ja röntgen, pakuvad kaasaegsed tehnoloogiad ka uusi võimalusi kopsuvähi varaseks avastamiseks. Üks selline areng on vereanalüüsid, mis suudavad tuvastada vähirakkude esinemist isegi enne, kui haigusnähtusid on tunda. Need vereanalüüsid võivad tuvastada teatud biomarkerite taseme tõusu, mis viitab sellele, et kehas toimub midagi ebatavalist. Seetõttu võivad sellised testid olla kasulik täiendus regulaarsetele tervisekontrollidele, andes rohkem kindlust ja võimaldades õigeaegset sekkumist.
Kopsuvähk ei ole ainult suitsetajate haigus. Mittesuitsetajad võivad samuti olla ohustatud, kui nad puutuvad kokku riskiteguritega, nagu passiivne suitsetamine, radoon või õhusaaste. Riskide mõistmine ja ennetusmeetodite rakendamine aitavad vähendada haigestumise tõenäosust. Lisaks regulaarne tervisekontroll ja varajane diagnoosimine parandavad võimalikke ravitulemusi.