Mis on ajukasvaja?
Ajukasvaja on rakkude kogum, mis tekib ajukoes. Need rakud paljunevad kontrollimatult, häirides aju normaalset funktsioneerimist. Ajukasvajad võivad olla kas healoomulised või pahaloomulised, sõltuvalt nende kasvukiirusest ja võimest levida teistesse kudedesse. Healoomulised kasvajad on tavaliselt aeglase kasvuga ja selgepiirilised, samas kui pahaloomulised kasvajad on agressiivsed ja tungivad ümbritsevatesse kudedesse.
Ajukasvajad võivad tekkida nii ajurakkudest kui ka teistest kudedest, näiteks närvidest või veresoontest. Mõned kasvajad on primaarsed, mis tähendab, et need algavad ajus. Teised on sekundaarsed ehk metastaasid, mis tekivad siis, kui vähirakud levivad mujalt kehast ajusse. Sekundaarsed ajukasvajad on sageli seotud teiste vähivormidega, nagu kopsu- või rinnavähk.
Ajukasvaja suurus ja asukoht määravad, milliseid sümptomeid see põhjustab. Näiteks võib kasvaja, mis mõjutab motoorseid piirkondi, põhjustada liikumisprobleeme. Samal ajal võivad kasvajad, mis paiknevad ajukoores, mõjutada mälu ja mõtlemisvõimet. Iga ajukasvaja on unikaalne, mistõttu on diagnoosimine ja ravi alati individuaalne.
Ajukasvaja põhjused
Ajukasvaja tekkepõhjused ei ole alati selged, kuid teadlased on tuvastanud mitmeid tegureid, mis võivad suurendada selle haiguse riski.
Ioniseeriv kiirgus võib põhjustada ajukasvajaid, nagu meningiomid, glioomid ja närvikuustide kasvajad. Erilise riski all on lapsed, kes on saanud lapsepõlves pea piirkonda kõrgeid kiirgusdoose, kuna nende ajukasvaja tekkimise tõenäosus on suurem. CT-skaneerimine suurendab ajukasvaja progresseerumise riski, kuna see kiirgusmeetod annab rohkem kiirguskiirgust kui teised pildiuuringud, ulatudes 5–50 mGY (Sumbal et al., 2021).
Mobiiltelefonid kiirgavad madala energiaga raadiotihedaid elektromagnetkiirgusi (RF-EMR), mille sagedus on tavaliselt 400–900 MHz. Mobiiltelefonide kasutamine viib inimajus otsese kokkupuuteni RF-EMR-iga, mis võib potentsiaalselt tekitada vabu radikaale, kahjustades DNA-d ja häirides rakkude normaalset toimimist. Eriti gliaalrakud võivad DNA kahjustuste tõttu muutuda vähirakkudeks, suurendades ajukasvaja riski. Kuigi mõned uuringud viitavad seosele mobiiltelefonide kasutamise ja ajukasvajate vahel, on tulemused vastuolulised. 2011. aastal klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) mobiiltelefonide kiirguse “võimalikuks” kantserogeeniks. On leitud, et pikaajaline kokkupuude RF-EMR-iga võib suurendada ajukasvaja riski, kuid samas ei ole kõik uuringud leidnud otsest seost (Sumbal et al., 2021).
Ajukasvajate areng on tihedalt seotud pärilike geenimutatsioonidega. Teatud pärilikud sündroomid, nagu neurofibromatoos tüüp 1 (NF1), tüüp 2 (NF2), tuberoosne skleroos, von Hippel-Lindau sündroom ja Li-Fraumeni sündroom, suurendavad ajukasvaja ja teiste vähivormide, sealhulgas neeru- ja pankreasevähi riski (Sumbal et al., 2021).
Kuigi paljud riskitegurid on teada, ei ole ajukasvaja tekkimine alati otseselt seotud ühegi konkreetse põhjusega. See teeb haiguse ennetamise keeruliseks.
Pahaloomuliste ajukasvajate tüübid
Pahaloomulised ajukasvajad jagunevad mitmeks erinevaks tüübiks, sõltuvalt nende päritolust ja omadustest. Mõned neist on sagedasemad, teised aga haruldased. Allpool on toodud ülevaade peamistest tüüpidest.
Glioblastoom
Glioblastoom on üks kõige agressiivsemaid ja levinumaid pahaloomulisi ajukasvajaid. See kasvaja tekib gliaalrakkudest, mis toetavad ja kaitsevad närvirakke. Glioblastoom kasvab kiiresti ja tungib ümbritsevatesse ajukudedesse, muutes selle kirurgilise eemaldamise keeruliseks. Selle kasvaja sümptomid sõltuvad asukohast, kuid sageli esinevad peavalud, iiveldus ja neuroloogilised häired, nagu nõrkus või kõneprobleemid.
Medulloblastoom
Medulloblastoom on pahaloomuline ajukasvaja, mis esineb peamiselt lastel. See kasvaja tekib väikeajus, mis vastutab liigutuste koordineerimise eest. Medulloblastoom võib levida seljaajuvedeliku kaudu, põhjustades metastaase teistes kesknärvisüsteemi osades.
Muud haruldased tüübid
Lisaks glioblastoomile ja medulloblastoomile esineb mitmeid haruldasi pahaloomulisi ajukasvajaid. Näiteks ependümoom, mis tekib aju ja seljaaju vedelikku tootvates rakkudes, ning oligodendroglioom, mis pärineb oligodendrotsüütidest. Need kasvajad on vähem levinud, kuid võivad samuti põhjustada tõsiseid sümptomeid ja vajavad kompleksset ravi.
Sümptomid
Ajukasvaja sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kasvaja suurusest, asukohast ja kasvukiirusest. Need sümptomid jagunevad sageli füüsilisteks ja kognitiivseteks või emotsionaalseteks muutusteks.
Füüsilised sümptomid
Füüsilised sümptomid on sageli esimesed märgid, mis viitavad ajukasvajale. Peavalud on üks levinumaid kaebusi. Need võivad olla intensiivsed, sagedased ja süveneda hommikuti või pärast füüsilist pingutust. Lisaks võivad esineda iiveldus ja oksendamine, mis ei ole seotud seedetrakti probleemidega.
Mõnedel tekivad liikumisprobleemid, nagu tasakaaluhäired või lihasnõrkus. Nägemishäired, sealhulgas topeltnägemine või nägemisvälja kaotus, võivad samuti viidata kasvaja olemasolule. Kuulmislangus või tinnitus võivad esineda, kui kasvaja mõjutab kuulmisnärve. Krambid on veel üks oluline sümptom, mis võib viidata ajukasvajale, eriti kui need ilmnevad esmakordselt täiskasvanueas.
Kognitiivsed ja emotsionaalsed muutused
Ajukasvaja võib põhjustada märkimisväärseid muutusi inimese kognitiivses ja emotsionaalses seisundis. Mälu- ja keskendumisraskused on tavalised, eriti kui kasvaja mõjutab ajukoort. Mõned inimesed võivad kogeda raskusi probleemide lahendamisel või igapäevaste ülesannete täitmisel.
Emotsionaalsed muutused võivad hõlmata ärrituvust, depressiooni või ärevust. Mõnel juhul võivad patsiendid kogeda isiksuse muutusi, mis võivad olla märgatavad lähedastele. Näiteks võib varem rahulik inimene muutuda impulsiivseks või agressiivseks. Need muutused võivad olla seotud kasvaja survega ajupiirkondadele, mis reguleerivad emotsioone ja käitumist.
Ennetusmeetmed
Kuna ajukasvaja otsene ennetamine on keeruline, on oluline keskenduda regulaarsele tervisekontrollile, et võimalikult varakult tuvastada võimalikke kasvajaid. Kuigi ajukasvaja esinemist on raske ennustada, võib igaaastase tervisekontrolli käigus läbiviidav vähitesti aidata avastada ka ajukasvaja, kui see peaks arenema. Varajane avastamine on oluline, kuna see suurendab ravi edukuse tõenäosust ja võib oluliselt parandada elulemuse väljavaateid. Test suudab tuvastada kasvajaid isegi siis, kui need ei tekita veel mingeid sümptomeid, pakkudes täiendavat kindlust ja rahu.
