Sarkoom on haruldane vähivorm, mis tekib luudes või pehmetes kudedes, nagu lihased, rasvkude, aga ka veresooned. See haigus võib mõjutada igas vanuses inimesi, kuid sageli diagnoositakse seda hilises elueas.
Mis on sarkoom?
Sarkoom on pahaloomuline kasvaja, mis areneb sidekoest. See võib tekkida luudes, lihastes, rasvkoes, kõõlustes, veresoonte seintes või muudes pehmetes kudedes. Erinevalt teistest vähivormidest, nagu kartsinoomid, mis pärinevad epiteelkoest, on sarkoomid päritolu poolest sidekoelised. See eristab neid teistest kasvajatest nii bioloogiliselt kui ka kliiniliselt.
Sarkoomi teke on haruldane, moodustades vaid väikese osa kõigist vähijuhtudest. Selle haruldus muudab diagnoosimise keeruliseks, kuna sümptomid võivad sarnaneda teiste haigustega. Sarkoomi bioloogiline mitmekesisus tähendab, et iga juhtum on unikaalne ja vajab individuaalset lähenemist.
Luu- ja pehmekoe sarkoomi tüübid
Sarkoomid jagunevad kahte peamisse kategooriasse: luusarkoomid ja pehmekoe sarkoomid. Need tüübid erinevad nii päritolu, esinemissageduse kui ka sümptomite poolest. Mõlemad vajavad spetsiifilist lähenemist diagnoosimisel ja ravis.
Pehmekoe sarkoomid
Pehmekoe sarkoomid tekivad lihastes, rasvkoes, kõõlustes, veresoonte seintes või muudes pehmetes kudedes. Pehmekoe sarkoomid ja keskmise pahaloomulisusega sidekoe kasvajad on haruldased, esinemissagedusega umbes 4–9/100 000 inimese kohta aastas Euroopas (Rothermundt, 2023). Levinumad tüübid on liposarkoom ja leiomüosarkoom. Liposarkoom areneb rasvkoes ja võib esineda keha erinevates piirkondades, sealhulgas kõhuõõnes ja jäsemetes. Leiomüosarkoom mõjutab silelihaskudet, näiteks seedetrakti või veresoonte seinu.
Pehmekoe sarkoomid võivad pikka aega jääda märkamatuks, kuna need ei põhjusta alati valu. Kasvaja suurenedes võib see aga suruda kokku ümbritsevaid kudesid ja organeid, põhjustades ebamugavust või funktsiooni häireid. Pehmekoe sarkoomid on haruldased, kuid nende mitmekesisus muudab diagnoosimise keeruliseks. Täpne histoloogiline analüüs on oluline, et määrata kindlaks kasvaja tüüp ja valida sobiv ravi.
Luusarkoomid
Luusarkoomid on pahaloomulised kasvajad, mis tekivad luukoes. Need esinevad veel harvemini, kui pehmekoe sarkoomid, kus kogu esinemissagedus jääb vahemikku 0,8–0,9 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas (Strauss et al., 2021). Kõige sagedamini esinevad osteosarkoom ja Ewingi sarkoom. Osteosarkoom mõjutab peamiselt noorukeid ja noori täiskasvanuid, kuna see tekib sageli luude kiire kasvu perioodil. Tavaliselt esineb see põlve- või õlapiirkonnas. Ewingi sarkoom, mis on samuti levinud noorematel inimestel, võib tekkida nii luudes kui ka pehmetes kudedes. See esineb sageli vaagna, reieluu või roiete piirkonnas.
Luusarkoomid põhjustavad sageli tugevat valu ja turset kahjustatud piirkonnas. Mõnel juhul võib esineda luumurde, mis tekivad ilma olulise traumata. Varajane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega, kuna luusarkoomid võivad kiiresti levida ehk metastaseeruda teistesse kehaosadesse, sealhulgas kopsudesse.
Allikas: Oncoplus
Riskitegurid
Sarkoomi tekkimise täpseid põhjuseid ei ole alati võimalik kindlaks teha, kuid teadlased on tuvastanud mitmeid riskitegureid, mis võivad suurendada selle haruldase vähi esinemise tõenäosust.
Geneetilised mutatsioonid ja pärilik eelsoodumus
Teatud geneetilised sündroomid, nagu Li-Fraumeni sündroom ja retinoblastoomi geenimutatsioonid, on seotud suurenenud sarkoomi riskiga. Perekondlik eelsoodumus võib samuti mängida olulist rolli.Kiirgus
Varasem kokkupuude kiiritusraviga, eriti suure kiiritusdoosiga, võib suurendada sarkoomi tekkimise riski. See kehtib eriti patsientide kohta, kes on saanud kiiritusravi teiste vähivormide raviks.Keemilised kokkupuuted
Kokkupuude teatud kemikaalidega, nagu herbitsiidid ja vinüülkloriid, võib suurendada pehmekoe sarkoomi riski. Need ained võivad kahjustada rakke ja soodustada mutatsioonide teket.Kroonilised põletikulised seisundid
Pikaajalised põletikulised haigused või kroonilised vigastused võivad teatud juhtudel soodustada sarkoomi arengut. Näiteks Pageti tõbi, mis mõjutab luid, on seotud suurenenud luusarkoomi riskiga.
Sümptomid
Sarkoomi sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kasvaja tüübist, asukohast ja suurusest. Varajane sümptomite märkamine on oluline, et haigus ei jõuaks levida teistesse kehaosadesse. Allpool on toodud peamised sümptomid, mida sarkoomiga patsientidel sageli esineb.
Valu ja turse kahjustatud piirkonnas
Valu on üks esimesi sümptomeid, mida sarkoomiga patsiendid kogevad. See tekib tavaliselt kasvaja surve tõttu ümbritsevatele kudedele ja närvidele. Valu võib alguses olla kerge, kuid muutub aja jooksul intensiivsemaks. Lisaks valule võib kahjustatud piirkonnas tekkida turse, mis on sageli märgatav ja katsudes valulik. Näiteks luusarkoomi korral võib turse esineda põlve- või õlapiirkonnas, samas kui pehmekoe sarkoom võib põhjustada turset jäsemetes või kõhuõõnes.
Liikumisraskused ja funktsiooni kaotus
Kui sarkoom mõjutab liigeseid, lihaseid või luid, võib see põhjustada liikumisraskusi. Inimesel võib olla keeruline sooritada igapäevaseid tegevusi, nagu kõndimine või raskuste tõstmine. Mõnel juhul võib kasvaja põhjustada jäseme funktsiooni osalist või täielikku kaotust. Näiteks kui kasvaja surub kokku närve või veresooni, võib see põhjustada tuimust, nõrkust või isegi halvatust kahjustatud piirkonnas.
Üldised sümptomid
Lisaks lokaalsele valule ja liikumisraskustele võivad sarkoomiga kaasneda ka üldised sümptomid. Need hõlmavad väsimust, kehakaalu langust ja palavikku. Mõned patsiendid võivad märgata ka söögiisu vähenemist. Need sümptomid viitavad sageli sellele, et haigus on jõudnud kaugelearenenud staadiumisse. Kuigi need sümptomid ei ole spetsiifilised ainult sarkoomile, peaksid need olema piisav põhjus arsti poole pöördumiseks.
Diagnoosimisvõimalused
Sarkoomi diagnoosimine nõuab põhjalikku ja mitmeastmelist lähenemist, et täpselt kindlaks teha kasvaja tüüp, asukoht ja ulatus. Arstid kasutavad erinevaid meetodeid, et koguda vajalikku teavet ja koostada sobiv raviplaan.
Kliiniline hindamine
Diagnoos algab tavaliselt patsiendi haigusloo ja sümptomite ülevaatamisega. Arst uurib kahjustatud piirkonda, otsides turset, valu või muid ebatavalisi muutusi. Füüsiline läbivaatus aitab tuvastada kasvaja võimalikku asukohta ja suurust.Piltdiagnostika
Pilttehnoloogiad mängivad olulist rolli sarkoomi diagnoosimisel. Röntgen, kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI) võimaldavad arstidel näha kasvaja täpset asukohta ja ulatust. Positronemissioontomograafia (PET) aitab hinnata, kas kasvaja on levinud teistesse kehaosadesse.Biopsia
Selle käigus võetakse väike koeproov, mida analüüsitakse mikroskoobi all. Histoloogiline uuring võimaldab määrata kasvaja tüübi ja pahaloomulisuse astme. Biopsia tulemused on hädavajalikud, et valida kõige tõhusam ravimeetod.Vähitestid
Erinevalt traditsioonilisest ühe vähi korraga skriinimisest, on võimalik tuvastada mitut vähitüüpi lihtsa vereanalüüsi abil. See meetod suudab avastada kasvajad, mis võivad jääda praegustele tehnoloogiatele märkamatuks. Meetod analüüsib tsirkuleerivaid kasvajarakke (CTC), et määrata kasvaja päritolu ja massi molekulaarset jäljendit, mis aitab täpselt määratleda kasvaja koe või elundi. See täpsus võimaldab suunata edasisi uuringuid ja vähendada diagnostilise vea riski.
Sarkoomi varajane avastamine mängib olulist rolli ravi edukuses. Mida varem haigus diagnoositakse, seda suurem on võimalus tõhusaks raviks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Ravi ja prognoos sõltuvad suuresti kasvaja tüübist, asukohast ja haiguse staadiumist diagnoosimise ajal.
